Domeeninime ajalugu

Sa trükid neid iga päev ilma järele mõtlemata: weboke.nl, wikipedia.org, google.com. Aga kust selline domeeninimi tegelikult pärit on? Kes mõtles välja, et arvutid peaksid nime saama, milline laiend oli kõige esimene ja milline domeeninimi oli terves maailmas number üks? Selles artiklis viime su Californias laual seisnud telefoni juurest tänapäeva enam kui 400 miljoni domeeninimeni. Teel kohtame õllealust, külmkapi suurust arvutit ja hollandlast, kes registreeris kümme tuhat domeeninime käsitsi.

Enne domeeninime: üks nimekiri kogu internetile

Seitsmekümnendatel internetti veel polnud. Oli ARPANET, võrk paarikümnest ülikoolide ja Ameerika kaitseministeeriumi arvutist. Igal arvutil oli number ja kuna keegi ei suuda numbreid meeles pidada, said nad ka nime. Need nimed olid ühes tekstifailis: HOSTS.TXT.

Seda faili pidas Elizabeth „Jake" Feinler koos oma meeskonnaga SRI Network Information Centeris Californias. Tahtsid ühendada uue arvuti või nime muuta? Siis helistasid tööajal NIC-i ja Jake või mõni kolleeg kandis selle faili. Seejärel pidi iga võrgus olev arvuti kogu faili uuesti alla laadima. Kuni arvuteid oli paarsada, toimis see suurepäraselt. 1983. aasta paiku oli arvuteid nii palju, et fail muutus peaaegu iga päev, nimed jäid üksteisele jalgu ja juba ainuüksi allalaadimine sõi suure osa võrguliiklusest.

1983: Paul Mockapetris joonistab puu

Lahenduse leidis Paul Mockapetris, Lõuna-California Ülikooli (University of Southern California) teadur. 1983. aasta novembris kirjeldas ta domeeninimede süsteemi Domain Name System kahes dokumendis, RFC 882 ja RFC 883. Tema kolleeg Jon Postel, kes pidas arvet interneti numbrite ja nimede üle, oli palunud tal viis konkureerivat ettepanekut üheks süsteemiks kokku sulatada.

Mockapetrise idee on tegelikult väga lihtne: ühe nimekirja asemel, mida kõik peavad haldama, tee puu. Kõige üleval on juur, selle all laiendid ja iga laiendi all nimed. Iga haru vastutab oma tükikese eest. Võrdle seda postiaadressiga: riik teab, milline linn, linn teab, milline tänav, tänav teab, milline maja. Keegi ei pea teadma kõiki maailma aadresse ja ometi jõuab post kohale. Seda süsteemi kasutame tänini, miljardite päringutega päevas. Ainuüksi .nl-i haldaja SIDN vastab neist umbes neljale miljardile päevas.

Aasta hiljem kirjutasid neli Berkeley tudengit esimese tarkvara, mis pani süsteemi päriselt tööle: BIND. Selle hilisem versioon töötab tänapäevalgi suures osas maailma nimeserveritest.

1. jaanuar 1985: esimesed laiendid

Milline laiend oli siis kõige esimene? Viik. 1. jaanuaril 1985 läksid korraga eetrisse esimesed seitse laiendit: .com, .net, .org, .edu, .gov, .mil ja .arpa. Nimed olid aasta varem kirja pandud dokumendis RFC 920 ja need mõtles välja Jake Feinleri meeskond: .com ettevõtetele (commercial), .org organisatsioonidele, .edu ülikoolidele, .gov Ameerika valitsusele, .mil sõjaväele. Oli 1985. aasta ja internet oli veel nii ameerikalik, et kellelegi ei tundunud imelik, et „valitsus" tähendas lihtsalt Ameerika valitsust.

Alles 1988. aasta novembris lisandus NATO palvel kaheksas, .int. Seejärel oli kaksteist aastat vaikus.

15. märts 1985: symbolics.com, kõige esimene

Ja nüüd küsimus, mida kõik tahavad teada: milline domeeninimi oli kõige esimene? See on symbolics.com, mille registreeris 15. märtsil 1985 Massachusettsi osariigis Cambridge'is asunud ettevõte Symbolics. Symbolics ehitas nn Lisp-masinaid, arvuteid tehisintellekti uurijatele. Selline masin oli umbes külmkapi suurune. Tore detail: nende arvutitega tehti mõne Star Treki filmi animatsioonid ja romaanis „Jurassic Park" mainitakse seda ettevõtet.

Kui eriline see oli, näed järgnenud tempost. Kogu 1985. aastal registreeriti täpselt kuus .com-domeeninime: Symbolicsile järgnesid bbn.com (24. aprill), think.com (24. mai), mcc.com (11. juuli), dec.com (30. september) ja northrop.com (7. november). 1986. aastal tulid suured nimed: xerox.com, hp.com, ibm.com, sun.com, intel.com ja att.com. Apple registreeris apple.com-i 19. veebruaril 1987, Microsoft jõudis kohale alles 2. mail 1991, amazon.com tuli 1. novembril 1994 ja google.com 15. septembril 1997. Naljakal kombel oli facebook.com olemas juba 29. märtsist 1997, kaheksa aastat enne seda, kui Facebook selle ostis. 1992. aastal, seitse aastat pärast algust, oli .com-domeeninimesid veel alla 15 000. Praegu on neid üle 166 miljoni.

Symbolicsit ennast pole ammu enam olemas, domeeninimi aga on. 2009. aasta augustis müüdi symbolics.com domeeninimedesse investeerijale ja see on tänini võrgus nagu väike mälestusmärk.

Täielikkuse huvides: skandinaavlased väidavad, et maailma vanim domeeninimi on nordu.net, sest see oli olemas juba 1. jaanuaril 1985. See oli aga päev, mil loodi laiendid ise, ning nordu.net oli võrgusõlme nimi, mitte tavaline registreering. Symbolics.com on esimene domeeninimi, mida ettevõte päriselt taotles ja ka sai.

Ka teistel laienditel oli oma esmasündinu. 24. aprillil 1985 said viis ülikooli korraga .edu-nime (berkeley.edu, cmu.edu, purdue.edu, rice.edu ja ucla.edu), 1985. aasta juunis oli css.gov esimene valitsuse nimi ja 10. juulil 1985 registreeris Mitre esimese .org-i: mitre.org.

Õllealune Amsterdamis: kuidas riigid oma laiendi said

Kõik need laiendid olid ameerikalikud. Amsterdami matemaatika ja informaatika keskuses (Centrum voor Wiskunde en Informatica, CWI) tundus see Teus Hagenile ja Piet Beertemale pisut imelik. Hagen rääkis 2026. aastal Hollandi rahvusringhäälingule NOS, kuidas see käis: .edu, .gov ja .com tundusid neile liiga ameerikalikud ning nad visandasid õllealusele laiendid .nl ja .be, autode numbrimärkide riigitunnuste järgi. Kuna Saksamaa kasutab oma numbrimärkidel vaid ühte tähte (D) ja sellest jäi väheks, valisid nad kaks tähte. „Igal veoautol näen oma allkirja," ütleb Hagen siiani uhkusega.

Ametlikuks aluseks sai olemasolev ISO kahetäheliste riigikoodide loend. Jon Postel jagas riigilaiendeid välja lihtsa reegli järgi: kes esimesena oma riigi laiendit tõsiselt küsis ja oli valmis selle eest vastutama, see selle ka sai. Nii jagati kogu maailm paari aastaga ära, ilma lepingu ja koosolekuta, e-posti teel.

Paberil oli esimene riigilaiend .us, mis loodi 15. veebruaril 1985. Seejärel tulid .uk ja .gb 24. juulil 1985 (britid kasutasid oma võrgus juba „uk"-d ega tahtnud üle minna ametlikule koodile gb, mida seetõttu kunagi kasutusele ei võetud), .il Iisraelile 24. oktoobril 1985 ja .au Austraaliale 5. märtsil 1986. Need esimesed laiendid olid aga piiratud või polnud veel päriselt kasutusel. Esimene riigilaiend väljaspool Ameerika Ühendriike, mis päriselt tööle hakkas, oli .nl.

25. aprill 1986: Holland saab .nl-i

CWI süsteemiadministraator Piet Beertema kirjutas 1986. aasta kevadel Jon Postelile ametliku taotluse. Ta ootas pikka menetlust. Kaks nädalat hiljem tuli vastus, mis sisuliselt ütles: kinnitatud, tee aga edasi. Beertema oli enda sõnul „täiesti jahmunud". Postel kirjutas veel juurde, et ta on esimene, kes riikliku laiendi registreeris. 25. aprillil 1986 oli .nl olemas.

1. mail 1986 registreeris Beertema esimese .nl-domeeninime ja sa arvasid õigesti: cwi.nl, oma tööandjale. See nimi on endiselt olemas. Kes vaatab SIDN-i whois'i, näeb seal muide 30. aprilli, Hollandi kuningannapäeva. See tuleneb sellest, et SIDN läks 2012. aastal üle maailmaajale UTC, mistõttu kõik vanad registreerimiskuupäevad nihkusid päeva võrra. Beertema jääb kindlaks, et see oli 1. mai, ja tema oli ju kohal.

Teine .nl-nimi oli Eindhoveni kõrgkooli hse.nl, 17. mail 1986. Esimesed kümme olid kõik ülikoolid, kõrgkoolid ja uurimisasutused. Esimene suurettevõte oli Philips, kelle philips.nl registreeriti 24. septembril 1986. See ei läinud libedalt: nime Philips soovis mitu inimest ja Beertema pidi üksi otsustama, kes selle saab. Aastatel 1986 kuni 1991 registreeriti kokku alla saja .nl-domeeninime.

Kuidas registreerimine käis? Taotlus saabus e-postiga, Beertema luges selle läbi ja kandis nime käsitsi oma arvutis olevasse tekstifaili. Ise nimetas ta seda irooniatajuga „cutting-edge technology". Kümme aastat tegi ta seda üksi, kokku umbes kümme tuhat domeeninime. Ta koostas ka isetegemise komplekti, millega kolleegid teistes Euroopa riikides said oma laiendi püsti panna. Paari aastaga oli see peaaegu kogu Euroopal olemas. 17. novembril 1988 kell 14:28 ühendas ta lisaks Hollandi ühe kahest esimesest riigist NSFNET-iga, meile tuntud interneti eelkäijaga. Pole ime, et teda kutsutakse nimega Godfather of .nl. Ta haldab siiani veebisaiti godfatherof.nl.

1996. aastaks oli Beertemal üksi tõesti liiga palju tööd („see läks natuke käest ära", ütles ta ise). Seepärast asutasid CWI, SURFnet ja NLnet 31. jaanuaril 1996 sihtasutuse SIDN (Stichting Internet Domeinregistratie Nederland), mis sellest ajast peale tegeleb kõigi .nl-registreeringutega. Alates 1. aprillist 1996 hakkas .nl-domeeninimi esimest korda raha maksma. Ja alles 2003. aastal tohtisid .nl-domeeninime registreerida ka eraisikud; enne seda pidid olema kantud Hollandi kaubanduskoja registrisse.

1991: veeb teeb domeeninime kuulsaks

Kuni üheksakümnendate alguseni olid domeeninimed teadlaste ja süsteemiadministraatorite pärusmaa. See muutus, kui Tim Berners-Lee mõtles CERN-is välja World Wide Webi ja tegi selle 1991. aastal avalikuks. Äkki oli kõigil põhjus aadressi meelde jätta ja domeeninimest sai kaubamärk. 1995. aastal otsustas Ameerika valitsus, et registreerimine pole enam tasuta: Network Solutions tohtis küsida kahe aasta eest 100 dollarit. 1998. aastal asutati kogu süsteemi haldamiseks ICANN ja 2000. aastal ostis Verisign ettevõtte Network Solutions 21 miljardi dollari eest. Ettevõte, mis oli 1995. aastal vahetanud omanikku 4,7 miljoni dollari eest.

Ka Hollandis läks hoogsalt. Miljones .nl-domeeninimi registreeriti 19. detsembril 2003 (verzeker-online-zelf.nl), kahemiljones 10. augustil 2006 (shop4business.nl), viiemiljones 2012. aastal ja kuuemiljones 18. juunil 2020 (deyogiclub.nl). Praegu on .nl-domeeninimesid üle kuue miljoni, mis teeb Hollandi laiendist maailmas suuruselt neljanda riigilaiendi. Kõigist Hollandi veebisaitidest kasutab umbes seitsekümmend protsenti .nl-nime. Kõigi aegade kalleim .nl-domeeninimi oli vakantie.nl, mis müüdi 2007. aastal 2,5 miljoni euro eest.

Domeeninimi kui kullakaevandus

Kus nimesid on vähe, seal käib kauplemine. Kalleim teadaoleva hinnaga domeeninimi on ai.com: müüdud 2025. aastal 70 miljoni dollari eest. Enne seda oli tipus voice.com, ostetud 2019. aastal 30 miljoni dollari eest. Teised tippmüügid: 360.com (17 miljonit, 2015), chat.com (15,5 miljonit, 2023), sex.com (13 miljonit, 2010) ja hotels.com (11 miljonit, juba 2001. aastal). Võrdluseks: uue .nl-domeeninime registreerid WebOké juures juba paari euro eest. Pead lihtsalt teistest kiirem olema.

Uued laiendid: .info-st .amsterdamini

Viisteist aastat piirduti algsete laiendite ja riigikoodidega. 2000. aasta novembris valis ICANN esimesed uued: .info, .biz, .name, .pro, .aero, .coop ja .museum. 2004. aastal järgnesid teiste seas .mobi, .travel, .jobs ja .cat (Kataloonia jaoks, mitte kasside jaoks). 5. mail 2010 läksid käiku esimesed muus kirjas laiendid, araabia kirjas Egiptusele, Saudi Araabiale ja Araabia Ühendemiraatidele, ning veidi üle nädala hiljem järgnes venekeelne .рф.

Suur pauk tuli 2012. aastal, kui ICANN avas süsteemi kõigile, kellel oli hea plaan ja paks rahakott. Laekus 1930 taotlust. Esimesed uued laiendid allkirjastati 2013. aasta juulis ja 2014. aasta veebruaris pääses esimese ladina tähestikus uustulnukana valla .guru. Holland oli samuti mängus: .frl Friisimaale on olemas alates 22. augustist 2014 ja .amsterdam alates 20. novembrist 2014. Nüüdseks on üle 1200 üldlaiendi, alates .app-ist kuni .zuerichini.

Internet numbrites

2026. aasta keskel oli maailmas esimest korda üle 400 miljoni domeeninime: täpsemalt 401,6 miljonit. Neist 166,6 miljonit on .com ja 148,6 miljonit riigilaiendid. Suurim riigilaiend on .de üle 17 miljoni nimega; .nl on üle kuue miljoniga neljandal kohal. Pole paha ühe õllealuse kohta.

Aga weboke.nl?

Muidugi vaatasime järele. Weboke.nl registreeriti 22. aprillil 2005. See on täpselt kolm päeva enne .nl-i üheksateistkümnendat sünnipäeva ja kuus päeva enne, kui .eu olemas oli: see laiend loodi alles 28. aprillil 2005. Weboke.nl on seega vanem kui Euroopa laiend, vanem kui Twitter ja vanem kui iPhone. Meie registreerimise ajal oli .nl-domeeninimesid umbes poolteist miljonit; kahemiljones tuli alles enam kui aasta hiljem. cwi.nl-i kõrval oleme nooruke, aga domeeninimeaastates oleme nüüdseks auväärses kahekümnendates.

Ajalugu lühidalt

• 1974: üks tekstifail, HOSTS.TXT, sisaldab kõiki ARPANET-i arvutinimesid.
• November 1983: Paul Mockapetris kirjeldab Domain Name Systemi.
• 1. jaanuar 1985: .com, .net, .org, .edu, .gov, .mil ja .arpa lähevad käiku.
• 15. veebruar 1985: .us saab paberil esimeseks riigilaiendiks.
• 15. märts 1985: symbolics.com, kõige esimene domeeninimi.
• 25. aprill 1986: Holland saab .nl-i, esimese töötava riigilaiendi väljaspool USA-d.
• 1. mai 1986: cwi.nl, esimene .nl-domeeninimi.
• 1991: World Wide Web teeb domeeninimed huvitavaks kõigile.
• 1995: registreerimine hakkab esimest korda raha maksma, 100 dollarit kahe aasta eest.
• 31. jaanuar 1996: SIDN võtab .nl-i Piet Beertemalt üle.
• 1998: asutatakse ICANN.
• 19. detsember 2003: miljones .nl-domeeninimi.
• 22. aprill 2005: weboke.nl.
• 28. aprill 2005: .eu.
• 5. mai 2010: esimesed mitteladinakirjalised laiendid.
• 2014: sadu uusi laiendeid, nende seas .frl ja .amsterdam.
• 2026: maailmas üle 400 miljoni domeeninime, .nl saab 40-aastaseks.

Kõik riigilaiendid koos sünnikuupäevaga

Allpool on kõik 248 tänapäeval olemas olevat riigilaiendit, vanimast noorimani, koos kuupäevaga, mil IANA (organisatsioon, mis haldab interneti juurt) laiendi lõi. See on hetk, mil selle laiendi alla sai esimest korda domeeninimesid registreerida; esimene päris nimi järgnes tavaliselt mõne päeva kuni kuu jooksul. Kui otsid kindlat riiki, kasuta oma brauseri otsingut (Ctrl+F või Cmd+F).

Allikad

• SIDN: 40 aastat .nl-domeeni ja SIDN-i verstapostid
• NOS: .nl-i neljakümnes sünnipäev
• IANA Root Zone Database (kõigi laiendite loomise kuupäevad, vaadatud oktoobris 2026)
• Wikipedia: vanimad domeeninimed, Domain Name System ja .nl
• Verisign Domain Name Industry Brief, 2026. aasta teine kvartal

Tahad rohkem teada? Läbi tasuta kursus Domeeni valimine ja haldamine, õppetund 1.1 Mida saad, kui registreerid domeeninime.